The year may be 2023, but even in digital-savvy Estonia, many entrepreneurs still do business as if it were 2008. Invoices are most often sent via email, typically in a PDF file, and just exchanging goods can result in mounds of messages and files, what some call digital garbage.
E-arvete kasutuselevõtt ehk üleminek masinloetavatele arvetele aitab kokku hoida aega ning vähenevad ettevõtja halduskulud. Üheks reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on saavutada laialdane e-arvete kasutamine ettevõtete vahel.
Reaalajamajanduse sihiks on ettevõtja halduskoormuse leevendamine ja andmete väärindamine ettevõtte tõhusamaks juhtimiseks. Üks tähtsamaid valdkondi, kuhu reaalajamajandus appi saab tulla, on raudteesektor.
MKMi tellimusel arendab Tietoevry Estonia AS lahendust, mille eesmärk on luua prototüüp Äriregistri üleminekuks andmepõhisele majandusaasta aruande koostamisele. Andmepõhine aruandlus on üks olulisemaid reaalajamajanduse valdkondi.
Tõhus kaubavedu ja logistika parandab olulisel määral Euroopa Liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet, siseturu toimimist ning kõigi piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Veodokumentide digitaliseerimine ja sujuva paberivaba asjaajamise juurutamine on aga ettevõtete ning ametiasutuste vahel olnud keeruline.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel, PricewaterhouseCoopersi (PwC) teostusel ja Euroopa Komisjoni Technical Support Instrument fondi rahastusel on valminud ülevaade reaalajamajanduse hetkeseisust Läänemere regioonis.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav tutvustas SupplierPlusi aastakonverentsil, Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 Eesti finantssektori viimase aja üht olulisemat innovatsiooni - ärikliendi andmete kogumise ehk KYC andmevahetusteenuse prototüüpi.
Järgmisel aastal tähistame “Eesti Nokia” kui nutikaid eestlasi inspireeriva sõnapaari juubelit.* See tähendab, et juba ligi 25 aastat on Eesti ühiskond president Lennart Meri kõnest kannustatuna otsinud seda kõige õigemat oma Nokiat, mida uhkelt maailmale eeskujuks tuua. Esitan nimekirja uue kandidaadi: “äriasjad ühest kohast ja õigel ajal”.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis läbi reaalajamajanduse teadlikkuse küsitluse, millele vastas 66 ettevõtet. Kui 2021. aastal oli reaalajamajandusest kuulnud 65 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest, siis 2022. aastal vastas küsimusele jaatavalt 83 protsenti.
Rahapesu tõkestamisega ei pea tegelema ainult pangad. Klientide kohta koguvad andmeid ka näiteks notarid, audiitorid, raamatupidajad, kinnisvarabürood ja paljud teised ettevõtted. “Hinnanguliselt on Eestis 10 000 ettevõtet, kes seadusest tulenevalt kvalifitseeruvad kohustatud isikuteks ja seega peavad rahapesu tõkestamise protseduure läbi viima,” toob välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav. Ent kuidas riik saaks neid tuhandeid ettevõtteid aidata?
8. ja 9. veebruaril toimub Swissotelis rahvusvaheline konverents Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023, kus esitletakse esimest korda avalikkusele riigi uue KYC (Know Your Customer ehk tunne oma klienti) e-teenuse prototüüpi, mis aitab tulevikus ettevõtetel ja kohustatud isikutel alustada ning monitoorida ärisuhteid.
MKM on avaldanud kolm põhjalikku ülevaadet reaalajamajanduse valdkonnast:
