Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav tutvustas SupplierPlusi aastakonverentsil, Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 Eesti finantssektori viimase aja üht olulisemat innovatsiooni - ärikliendi andmete kogumise ehk KYC andmevahetusteenuse prototüüpi.
Tegemist on era- ja avaliku sektori koostööst sündinud rakenduse prototüübiga, mis võimaldab ühekordselt luua KYC (know your customer ehk “tunne oma klienti” põhimõte) profiili esimeses etapis füüsilisele isikule ja tulevikus ka juriidilisele isikule. Lahendus aitab eri andmebaasidest teha komplekspäringuid reaalajas ja automaatselt.
Andmed pärinevad riiklikest registritest ja andmebaasidest. Lisaks luuakse võimalused liidestamaks ka kolmandate osapoolte andmebaase. Teenus võimaldab isikul oma KYC-profiili edastada nii PDF kui masinloetaval kujul.
Uus teenus muudab oluliselt lihtsamaks näiteks nii pankade, notarite, audiitorite, raamatupidajate, õigusbüroode, kinnisvarabüroode ning paljude teiste rahapesuga tõkestamisega tegelevate inimeste töö. Eestis puudutab see hinnanguliselt ligi 10 000 ettevõtet. Toimiv prototüüp, mida ettevõtjad saavad kasutama hakata, loodetakse käivitada aasta lõpus.
Mitu korda odavam
Uuenduslikust teenusest võidab nii riik kui ka ettevõtjad, sest see vähendab oluliselt rahapesuriske. Mida väiksem on rahapesurisk, seda usaldusväärsem on riigi ärikeskkond; mida usaldusväärsem on riigi ärikeskkond, seda atraktiivsem on ta välisinvestoritele.
“KYC-teenuse prototüüp on järjekordne näide selle kohta, et Eesti ettevõtluskeskkond on maailmas tipptasemel. Me suudame tuua ettevõtjad ja riigi ühise laua taha ning luua lahendusi, mis viivad meie majanduskeskkonna uude sajandisse,” kommenteeris Sandra Särav ning lisas: “Väikese riigina peame olema innovaatilised, et teistest efektiivsemad olla. Paar aastat tagasi tehtud arvutustes nägime, et Eesti ettevõtjad kulutavad aastas ligi 40 miljonit eurot KYC läbiviimiseks. Suur osa sellest kulust oli just inimtööjõud, mida soovime optimeerida.”
Teadaolevalt on tegu ühe vähese kui mitte ainsa algatusega, mis on jõudnud startupist riigiteenuseks. “Soovime tõestada, et riik saab ise kaasa aidata lihtsustamaks rahapesu tõkestamiseks andmete kogumist ning analüüsimist ja Eesti e-riigi edulugu on paljudele eeskujuks. KYC-teenus on hea näide sellest, kuidas riik ehitab lahendusi ettevõtete vajadustest lähtuvalt. Eesti teeb KYC teenusega suure sammu edasi, et ettevõtetel tekiks ligipääs soodsatele rahastamistingimustele,” avaldas finantsplatvormi SupplierPlus arendusjuht Uve Poom.
Tema sõnul aitab uus teenus nende äriprotsessid oluliselt efektiivsemaks muuta. “Meile on oluline aidata kaasa ettevõtete finantsvabaduse kasvatamisele. KYC teeb rahastusprotsessi kiiremaks, sest ettevõtted saavad võimaluste piires ning minimaalse bürokraatiaga oma rahaasjad korda. See kõik võimaldab luua selgust ning aitab kaasa soodsamale ja efektiivsemale töökorraldusele.”
Lihtsustab protsesse
Poomi sõnul on KYC-teenuse juures nende jaoks eriti oluline just ühest kohast usaldusväärse info kättesaamine. “Äriregistrist tulevad masinloetaval ja tasuta kujul kätte majandusaasta aruanded ja tegelike kasusaajate info. Tänu e-riigi teenustele saame ära automatiseerida põhilised kontrollid. Rahastaja vaatest aitab KYC teenus oluliselt lihtsustada ka AML (anti-money laundering ehk rahapesuvastaste) nõuetega seotud päringuid nii Eesti kui tulevikus ka rahvusvahelistest andmebaasidest,” lisas Poom.
Kui tulevikus saab riikliku KYC teenuse kaudu sooritada päringuid ka välisettevõtete kohta, on Eesti ettevõtetel võimalik lihtsamini AML nõuetele vastata ka eksporditurgudel töötades.