Konverentsi esinejad 2023

Raul Rebane on suure tele- ja koolitajakogemusega meedia- ja kommunikatsiooniekspert. Ta on Eesti esimene "pärisrääkija", kes on kirja pannud metoodilise õpiraamatu, mis aitab valmistuda meediasuhtluseks. Lisaks raamatule eristub Raul ka oma mitmekülgse kogemusega meediaga töötamisel. Ta töötas 20 aastat televisioonis nii reporteri kui programmijuhina ning paljudel olümpiamängudel Euroopa Ringhäälingute Liidu infokoordinaatorina. Tänu sellele kogemusele oskab ta näha meediasuhtlust ajakirjaniku perspektiivist. Gerd Kanteri tiimi loomine ja juhtimine lõi vajaduse tippsportlase meediasuhtluse strateegia väljatöötamiseks. Neid põhimõtteid rakendab ta tänaseni ka paljude teiste ülikonkurentsis olevate valdkondade strateegilises kommunikatsioonis. Kolmas kogemus on konsultandi, koolitaja ja õppejõu praktika. Raul osales Eesti Euroopa Liitu astumise meediastrateegia konsulteerimisel ning on aastate jooksul meedia teemal koolitanud sadu organisatsioone ja üksikisikuid. Ta oli esimene, kes tutvustas Eesti avalikkusele infosõdade ja psühholoogiliste operatsioonide teooriat. Ta on kirjutanud sel teemal artikleid ja eestindanud raamatuid, esinenud kümnetel konverentsidel. Raul on aktiivne kirjutaja ja kommentaator ka ise. 2017. aastal valiti ta Postimehe poolt Eesti arvamusliidriks. Raul Rebane on infosõja teooriaid uurinud juba üle 20 aasta ning on praeguses sõjaolukorras aktiivne rääkija, analüüsides sõja ja propaganda teemat nii meedia- ja kommunikatsiooni-eksperdi kui sotsioloogi vaatest. 
(Foto: Iris Kivisalu)

Hariduselt on Alar geoloog, kellel on palju kogemust erinevate keskkonnalubade ja nendega seotud teemadega. Konverentsil räägib ta väljakutsest 20 aastat samadel alustel toiminud jäätmearuandlus uueks teha. Mida see tegelikult tähendab ja kui kaugel nad plaaniga on. Mis on olnud huvitavamad üllatused ja taipamised. Millised on peamised väljakutsed ja miks see kõik aega võtab.

Sulev omandas 2018. aastal Tartu Ülikoolist füüsika bakalaureusekraadi ja 2021. aastal magistrikraadi. Bakalaureuseõpingute jooksul keskendus Sulev teoreetilisele füüsikale ja uuris kosmoloogilisi mudeleid, aga magistriõpingute jooksul võttis suunaks hoopis atmosfäärifüüsika ja uuris Läänemere regiooni kliimamuutuseid. Oma õpingute ajal jõudis ta töötada ülikoolis abiõppejõuna, Meremäe koolis matemaatika- ja informaatikaõpetajana ning Keskkonnaagentuuris andmeanalüütikuna. Pärast ülikooli lõpetamist suundus Sulev Keskkonnaametisse juhtima väga põnevat ja väljakutseid pakkuvat projekti, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused, mis võimaldaksid Eesti veekasutuse valdkonnas üle minna andmepõhisele aruandlusele.

Eva Liina Kliiman on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse nõunik, kes on töötanud varasemalt ka Sotsiaalministeeriumis ning Sotsiaalkindlustusametis. Politoloogia taustaga Eva Liina Kliimani tänane fookusteema on palkade läbipaistvus ning ta juhib palgapeegli digilahenduse loomist, mis valmib 2024. aastal koostöös Statistikaametiga. Palgapeegliga vahendatakse ettevõtetele palgalõhe analüüsi kasutades selleks registriandmeid, et aidata tööandjatel edendada võrdseid võimalusi, sest ilma andmeteta saab soolise võrdsuse kohta ainult arvata, mitte teada.

Jaan Õmblus on Statistikaametis töötanud alates 2017. aastast. Varasemalt on ta 20 aasta jooksul olnud tegev ettevõtete liitmise ja ülevõtmise valdkonnas, on õpetanud Tartu Ülikoolis ettevõtete ülevõtmist ning ekspordi strateegiaid ja tehnikaid. Praeguse töö sisuks on kiirelt arenev tehisintellekt tuua matemaatikute pärusmaalt reaalselt ettevõtete teenistusse, rakendada arvuti kaasaegsed võimalused ja võimsused parimate lahenduste väljatöötamiseks ärijuhtimises, panna tehismõistus võistlema ettevõtja kogemusega. Jaanil on teadusmagistri kraad (M.A.) majanduses ja magistrikraad (M.Sc.) infotehnoloogias, hetkel on ta Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika doktorant.

Kaili Tamm on olnud seotud teenuste arendamisega riigis alates 2008. aastast, neist enamuse aja praktikuna. Ta on arendanud Eestis ja ka rahvusvahelisel tasandil hädaabiteenust 112 ning aidanud kaasa riigiinfo teenuse 1247 käivitamisele. Riigi digiteenuste valdkonna juhina töötab Kaili alates 2021. aasta sügisest.

Aire Rihe on majanduse ja keskkonnavaldkonna kokkutooja majandusteadlasena, kes on töötanud üle 11 aasta just keskkonnavaldkonnas ja enamasti suuremate strateegiliste või tasustamise küsimustega. Lisaks on tema isiklik rõõm ja inspiratsioon kestlik areng ja ta on seal olnud aastaid EE esindajana, sh Eesti keskne kontakt ÜRO Keskkonnaprogrammile (ja seega ÜRO Keskkonnaassamblee küsimustes). Aire on töötanud nii majanduse keskkonnatasustamise, kestliku rahastuse kui ka näiteks reaalajamajanduse ja mulla valdkonnaga. Kliimaministeeriumi rohereformi nõunikuna vastutab ta rohereformi tegevuskava koordineerimise, seire ja elluviimise eest ning tegeleb ka näiteks ökoinnovatsiooni valdkonnaga.

Aivo Adamsonil on 30 aastat kogemust juhtivatel ja nõustavatel ametikohtadel rahvusvahelistes ettevõtetes. Ta on ehitanud üles suuremaid ning väiksemaid organisatsioone, viinud läbi suuri restruktureerimisi ning olnud riigisektoris teenuste arendamise eestvedaja. Viimased neli aastat AS Alexela tegevjuhina töötanud Aivo Adamson on varem olnud ÜRO Arenguprogrammi digiteemade nõunik New Yorgis, IT-valdkonna ja riskijuhtimise eest vastutav juhatuse liige Hansapangas ja Swedbankis, juhtinud telekommunikatsiooniettevõtet Starman ning olnud Maanteeameti peadirektor. Lisaks on Aivo Bytelife Solutions OÜ nõukogu esimees ja Eesti Korvpalliliidu juhatuse liige.

Anna Pihl on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik. Londoni ülikooli lõpetamise järel alustas Pihl 2013. aastal tööd “Aktuaalses kaameras”, misjärel liitus üsna pea “Pealtnägija” meeskonnaga. Uuriva ajakirjanikuna pälvis ta 2020. aastal Bonnieri preemia. Pihl on juhtinud ka “Esimest stuudiot”, “Ringvaadet”, “Jõulutunnelit” ja kajastanud mitmeid valimisi. Pihli menukas autorisaade “Sinu uus sugulane” pälvis 2022. aasta EFTA galal parima uue tulija auhinna. Hetkel juhib Pihl Eesti Televisiooni arutelusaadet.