Uudised

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab 30. novembril Kultuurikatlas reaalajamajanduse konverentsi „Kestlik ettevõtja ja personaalne riik“. Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus toimub ettevõtete omavaheline suhtlus kui ka suhtlus riigiga automaatselt digitaalse andmevahetuse abil. See asendab senised kohmakad lahendused aruandluseks või informatsiooni kogumiseks ning säästab nii ettevõtjate aega ja ressursse. Konverentsil arutatakse, kuidas jõuda riigi teenuste personaliseerimiseni ja jätkusuutlikuma ettevõtluseni.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on uuendamas reaalajamajanduse 2020-2027 visiooni ning koostamas reaalajamajanduse strateegilist teekaarti. Oma nägemust reaalajamajandusest jagavad  Unifiedpost Eesti tegevjuht Andrus Kaarelson, Statistikaameti andmekogumise arenduste juht Marika Korka ning Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor ja LegalLabi peastrateegi Tanel Kerikmäe, kellega kohtusime visiooni ja teekardi uuendamiseks korraldatud strateegiaseminaril septembri lõpus Erinevate Tubade Klubis.

Reaalajamajandus on ettevõtluskeskkond, kus teave ja tehingud, näiteks igapäevased müügi- ja ostutehingud ning palgaandmed, liiguvad osapoolte vahel reaalajas automatiseeritud ja standardiseeritud kujul. Selline süsteem aitab ettevõtetel paremini jälgida ja analüüsida oma andmeid, teha andmepõhisemaid äriotsuseid ning kiiresti reageerida turuolukorrale ja klientide vajadustele. Nii saavad ettevõtjad keskenduda oma põhitegevusele ja vähendada olulisel määral igapäevast halduskoormust.

13. novembril oli Kuku raadios külas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo ning majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.

MKM sai XBRL Europe liikmeks. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mis kuulub XBRL International alla. XBRL Europe eesmärk on tagant utsitada XBRL algatusi Euroopas, viia ellu ühiseid projekte, teha koostööd ametkondade ja organisatsioonidega, et tagada paremaid otsuseid.

Põlluharijale ja loomakasvatajale läheb järgmisest aastast riigile andmete esitamine järk-järgult lihtsamaks. Tulevikus ei pea karjahaldustarkvarasse või elektroonilisse põlluraamatusse juba sisestatud andmeid riigile esitades nö käsitsi välja noppima ning seejärel taassisestama, vaid vajalikke andmekomplekte saab edastada automaatselt üle X-tee andmevahetusliideste või andmefailide üleslaadimisega. Selliste andmevahetuslahenduste kasutusele võtmiseks teeb PRIA koostööd erasektori ettevõtetega, et edendada ka näiteks telemaatikaandmete laiemat kasutuselevõttu Eestis.

Sel nädalal allkirjastati rahastusleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) 14,2 miljonit eurot Eesti eestveetava projekti eFTI4EU läbiviimiseks.

Iga-aastasel suurandmete konverentsil Big Data saavad kokku andmete kasutamisest ja väärindamisest huvitatud ettevõtete-asutuste esindajad, finants- ja IT-eksperdid ning andmetega seonduvaid teenuseid pakkuvad firmad. Ettekandega esineb ka MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo.

11. oktoobril startis Eesti loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm – Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass, kus osalevad 13 ambitsioonikat ettevõtet. 

11.-12. septembril toimus Rootsis Stockholmi lähedal Põhjamaid ühendava Nordic Smart Government and Business võrgustiku kohtumine ja konverents. Oli huvitav näha, et otsiti reaalajamajanduse rakendusi ka regiooniväliselt ning esinema oli kutsutud andmepõhisest aruandlusest kõnelema Austraalia maksuameti esindaja. Eesti reaalajamajanduse visiooni ja meie tegevusi tutvustas MKMi tiim.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on uuendamas reaalajamajanduse 2020-2027 visiooni ning koostamas reaalajamajanduse strateegilist teekaarti. Visiooni ja teekaardi uuendamiseks toimus 26. septembril Erinevate Tubade Klubis reaalajamajanduse arengustrateegia seminar, kus kohtusid esindajad riigisektorist, ettevõtlusest ja Tallinna Tehnikaülikoolist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tellimusel on valminud kaks analüüsi raudteesektori kaasajastamiseks. Esimene neist käsitleb raudtee kasutustasu ning teine raudteerajatiste registreerimise protsessi.