Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on uuendamas reaalajamajanduse 2020-2027 visiooni ning koostamas reaalajamajanduse strateegilist teekaarti. Visiooni ja teekaardi uuendamiseks toimus 26. septembril Erinevate Tubade Klubis reaalajamajanduse arengustrateegia seminar, kus kohtusid esindajad riigisektorist, ettevõtlusest ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Ühes koostööpartneritega vahetati mõtteid visiooni uuendamise teemadel ja planeeriti reaalajamajanduse arendamiseks olulisi tegevusi järgnevateks aastateks.
Ettekannetega esinesid ja aruteludes osalesid teiste seas MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav, reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo, strateegilise planeerimise osakonna juhataja Joonas Pärenson, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor ja LegalLabi peastrateeg Tanel Kerikmäe.
Fookuses olid reaalajamajanduse eri teemad alates e-arvetest ja e-kviitungitest kuni küberturvalisuse ja kestlikkuseni välja.
MKMi asekantsleri Sandra Särava sõnul ei ole lahendus see, kui viia kogu asjaajamine füüsilisest keskkonnast digitaalsesse, vaid lahendus saab alguse eeskätt standardiseeritud andmevahetusest, mis reaalselt vähendab ettevõtjate halduskoormust. Oluline on ettevõtjatega otse suhelda, sest parimad lahendused sünnivad koostöös.
MKMi strateegilise planeerimise osakonna juhataja Joonas Pärenson on veendunud, et just andmed on personaalriigi alus. Personaliseeritud teenuseid oodatakse nii riigilt kui ka erasektorilt. „Meil on riigina ja kodanikena nii ambitsiooni kui usaldust, mille pinnalt viia meie riik uuele tasemele,“ sõnas Pärenson.
Aruteludes osalenud Statistikaameti andmekogumise arenduste juht Marika Korka selgitas, et reaalajamajandus tegeleb peamiselt andmete omavahelise tutvustamisega. Eesmärk on ühekordne tegevus andmete sisestamisel. Korka toob välja, et meil on vaja avastada ja taibata andmete reaalajas tekkimise võlu. "Koostöös tarkavaarendajatega muutub aruannete esitamine ja kokkupanemine imelihtsaks. Aruandlus ei pea olema suur ja vaevaline töö," leiab Korka ja usub, et seejuures on oluline pidevalt kasvatada üleüldist digipädevust, mis võimaldab lõpuks läbi reaalajamajanduse lahenduste jõuda meid igapäevaselt kimbutavate tüütute probleemide lahendusteni.
TalTechi Õiguse Instituudi direktor ja LegalLabi peastrateeg Tanel Kerikmäe tõi välja mitmeid reaalajamajanduse eeliseid. Läbi reaalajamajanduse saab ettevõte konkurentsieelise, sh välisturgudel. Samuti aitab reaalajamajandus vähendada ettevõtte kulusid ja on keskkonnasõbralikum. Reaalajamajanduse tõhus rakendamine viib Eesti maailmakaardile ja loob rohkeid võimalusi koostööks Põhjamaadega. See aga omakorda kindlustab meie riigi turvalisuse. Kerikmäe hinnangul on reaalajamajandus kui e-valitsuse teine tasand.
"Vaadates neid osapooli, kes täna siia kokku on tulnud, ei ole kahtlust, et reaalajamajanduse teekaart täieneb oluliselt. Ettevõtjate ja avaliku sektori sidusus ja meelsus on optimistlik," ütles seminaril ettekandega esinenud Kerikmäe.
Kerikmäe sõnul on edu võtmeks valdkonna korrastamine. "Üks meetod, mida kasutada, on õiguslik disain. Rahvusvaheliselt tuntakse terminit "legal design", mis selgitab regulatsioone visualiseeringute ja ja vähendatud tekstihulga kaudu. Põhiline tööriist on sealjuures kommunikatsioon, mis tekitab valdkonna suhtes usalduse."
Reaalajamajanduse uuendatud visioon ja strateegiline teekaart on planeeritud valmima 2024. aasta kevadeks.
Lähemat infot reaalajamajanduse visiooni 2020 -2027 uuendamise kohta saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi projektijuhilt Maarja Männilt.