Maanteetranspordis kasutusel olev veoseleht sisaldab dokumentatsiooni veose, logistika, veolubade ja muu vajaliku kohta. Praegu on vedajal veoselehes sisalduv info kaasas valdavalt paberkandjal. E-veoselehe projekti eesmärk on aga kogu maanteetranspordis kasutatav veoselehe info digitaliseerida ning muuta see osapooltele reaalajas kättesaadavaks.
Selleks toetab riik elektroonilise kaubaveo arendamist ja e-veoselehe teenuse arendust (vt. määrust). Transpordiameti juhtivinsener Taavi Tõnts annab ülevaate transpordi- ja logistikasektori digipöörde senistest tulemustest ja ettevõtete kogemustest.
E-veoselehe toetusmeetme eesmärk on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektoris läbi ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise. Mida see ettevõtja jaoks praktiliselt tähendab ja mil moel taoline digipööre ettevõtja igapäevast tegevust mõjutab?
Suurepärast tagasisidet oleme saanud paljudest teedeehituse pilootprojektidest, milles oleme nõudnud puistematerjalide veol e-veoselehte. Sellised projektid on kestnud juba paar aastat. Meil on nimelt kümne osapoole poolt alla kirjutatud puistematerjalide veo koostöömemorandum, kus osapooled on võtnud eesmärgiks (vt Teeleht nr 102, lk 19-21) tarneahelat läbipaistvamaks muuta, samas liiklusohutust suurendada ning veokite ülekaale vähendada. Seda kõike vaid ühekordse andmesisestuse abil, et suurendada efektiivsust kõigi seotud osapoolte vahel. Ei saa mainimata jätta ka positiivset keskkonnamõju, kui andmed liiguvad reaalajas ja kontaktivabalt.
Kuidas aitab e-veoseleht rahvusvahelisel turul tegutsevaid ettevõtteid?
Transpordiametis oleme seni piloteerinud ehituslepingutes puistematerjalide veol siseriiklikku e-veoselehte. Samas nt AS TREV-2 (Eurovia Grupi tütarettevõte, maailma ühte suurimasse taristu- ja linnaarenduse kontserni VINCI, tegutseb 119 riigis) ehitab vahel ka Lätis, neil oleks võimalus mõne aasta pärast kasutada lisaks siseriiklikele veoselehtedele ka eCMR lehti piiriülestel vedudel (piiriüleselt veetavale asfaldile, killustikule jm). Niisamuti oleks Rail Baltica ehitusel jm võimalus kasutada juba lähiaastatel soovi korral eCMR’e. Võimalusi on palju.
Milline tagasiside või kogemused on kohalikel ettevõtetel, kes täna juba e-veoselehti rakendavad? Kui palju selliseid ettevõtteid Eestis üldse on?
Üldiselt on olnud pilootide kogemus positiivne, seda just nooremate kasutajate seas. Vanematel autojuhtidel puudub mõnikord isegi veel nutitelefon, mis on e-veoselehe põhieeldus.
Seetõttu ongi esimestel aastatel hea teha pilootprojekte - nii tulevad välja kitsaskohad ning kasutajad õpivad ja harjuvad digitehnoloogia tulekuga transpordisektoris. Seoses digitaalsete veodokumentide kasutuse laienemisega täieneb ka vastav riiklik regulatsioon.
Näiteks on alates 22.03.22 kohustuslik AutoVS § 29 (5) 1) järgi juhi ID kood veoselehel. Selle alusel on võimalik liiklusjärelevalvel e-veoslehe korral näha distantsilt, kas juhil on nt kehtivad juhiload. Seda eesmärgiga suurendada liiklusohutust.
Kuidas hindate, millal võiksime jõuda e-veoselehtede laialdase kasutuseni Eestis? Milline ajakava on kohalikke olusid arvestades reaalne?
Meil on plaanis oma lepingutes e-veoseleht lähiaastal kohustuslikuks muuta, töötame MKM jt koostöömemorandumi osapooltega koos selle nimel. Vaatame, mida toovad hetkel keerulised ajad teedeehituses ning mida otsustab MKM eCMR ja NAP arenduste osas sügisel. Iga aasta lõpus teeme memorandumi osapooltega otsuseid e-veoselehega edasiliikumise osas. Meil on nimelt ehituslepingus kaks lehekülge e-veoselehe tehnilist kirjeldust selle kohta, milline peab e-veoslehe teenus välja nägema. Täiendame seda pilootidest saadud kogemuste ning täienenud riiklike seadusandluste põhiselt iga aasta lõpus.
Milliseid samme peame veel kindlasti astuma, et e-veoselehtede kasutamine oleks Eestis valdav?
Teenusepakkujaid peab kindlasti juurde tulema ning seejärel oleks hea luua kohe ka NAP keskserver, et erinevate era teenusepakkujatelt saadud infot saaks asjaomased asutused ühtsel platvormilt kasutada.
Kui levinud on e-veoselehed mujal maailmas? Kas Eesti on ses vallas omamoodi pioneer või eeskuju?
Oleme suuresti ikka pioneer – oleme maailmas tuntud digiriik, vahel rohkem kui arvata oskame. Tutvustame just nt CEDR RFT töökoosolekul Transpordiameti ja Eesti transpordiarenduste suundi ja prioriteete: eFTI direktiiv, eCMR piloodid, VELUB Intelligent Access, Tark Tee jm. Need kõik huvitavad Euroopat ning isegi kogu maailma väga. CEDR töörühm soovis 23. - 24. mail oma esimesele füüsilisele kokkusaamisele tulla just Eestisse, et meie transpordivaldkonna digiarenduste ja lahendustega tutvuda oma 5. plenaaristungi raames. Varasemalt on meid näiteks korduvalt maailmakonverentsidele palutud oma kogemustest ettekandeid tegema. Viimati toimus HVTT16, mille ettekande koostasime koos MKMga. Huvilised saavad seda lugeda siit.
E-veoselehe kasutuselevõtu arendusi erasektoris toetatakse järgmistel aastatel ka Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahenditest. 31. mail 2022. aastal avatakse taotlusvoor E-veoselehe andmevahetusteenuse loomiseks vastavalt eFTI regulatsioonile. Toetusmeetme maht on 1 miljonit eurot ja tegevused viiakse ellu aastatel 2022-2024. Toetatakse elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormide arendusi, mis toimivad vastavalt eFTI määruses sätestatud nõuetekohase e-veoselehe andmevahetusteenusena. Lisainfo: E-veoselehe arendamise toetus - EASi ja KredExi ühendasutus.
2024. aastal on kavandatud avada järgmine taotlusvoor, eesmärgiga toetada transpordi- ja logistikaettevõtjad e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamiseks.