Tänapäeva ebaselge keskkonna tingimustes on andmete kättesaadavus ja reageerimiskiirus ning nendele tuginevad otsused väärtuslikud konkurentsivõime osad. Otsuste toetamine andmetega aitavad mitte ainult ellu jääda, vaid toetavad ka uute innovatsioonide ja ärimudelite teket. Kui ettevõte on jõudnud arusaamisele, et tema ärimudel vajab muutmist või ka teatud protsessid automatiseerimist, siis andmepõhised otsused võivad osutuda siin määravaks.
Reaalaegsed andmed aitavad ka riigil luua paremat ettevõtluskeskkonda. Reaalaja andmete olemasolu on eeltingimuseks, et ettevõtetes analüütilist ja mõtestatud andmepõhist otsustamist praktiseerida. Nii toetavad reaalaegsed andmed oluliselt nii majanduskeskkonna arengut, kui ka majanduse arengut riigis tervikpildis.
Täna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis käimas reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia konkurss, et tunnustada parimaid uurimistöid ja teadusartikleid reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest. Reaalajamajanduse teemade uurimisest ning andmepõhiste otsuste tegemisest ettevõtluses räägib lähemalt Kertu Lääts, Tartu Ülikooli majandusarvestuse kaasprofessor.
Kertu Lääts toob välja, et kuigi reaalajamajandus võib olla paljudele veel võõras mõiste, siis selle alateemadega on kindlasti paljudel ettevõtetel kokkupuude olemas. Olgu need siis e-arved, ettevõtte andmete digitaliseerimine, andmevahetusstandardid, automaatne majandusarvestus, töö- ja äriprotsesside automatiseerimine või muud sarnased arendused. Tartu Ülikoolis on sarnastel teemadel lõputöid juhendatud või ka teadusprojekte läbi viidud juba rohkem kui kümnekonna aasta jooksul. Ajalooliselt peetakse majandusarvestuse valdkonda suhteliselt jäigaks ja muutustele mitte niivõrd avatuks ning seda iseloomustab selgelt näiteks ka e-arvete senine suhteliselt tagasihoidlik kasutus Eesti ettevõtete seas. Võib siiski välja tuua, et viimaste aastate jooksul on ettevõtete andmete töötlemises ja kogumises ning info edastamises teatud arengud aset leidnud. Näiteks on majandusarvestusvaldkonnas toimumas selged muutused rutiinsete tööülesannete suureneva automatiseerimise ja digitaliseerimise abil. Digitaalsete lahenduste suunal liikumist kiirendab kindlasti ka kvalifitseeritud spetsialistide puudus. Kuna vajalikke töötajaid napib pidevalt, siis andmete digitaliseerimisest võiksid kasu saada ka ettevõtjad.
Missuguseid reaalajamajanduse teemasid on Tartu Ülikoolis uuritud? Kertu Lääts toob välja, et muuhulgas on lõputööde raames Tartu Ülikoolis uuritud näiteks ettevõtete arvestusala spetsialistide rolli ja tööülesannete muutuseid ning raamatupidamisteenuse ettevõtete innovatsiooni. Ettevõtete praktikat puudutavad uuringud on küll väikesemahulised ja ei peegelda kogu Eestis toimuvat, kuid teatavad arengusuunad ja hoiakud on nende tulemuste põhjal siiski jälgitavad. Võib välja tuua, et tööülesanded arvestusvaldkonna on muutumas laiema digivahendite kasutuse, strateegilisemate ja analüütilisemate tegevuste suunas. Raamatupidamisteenuse ettevõtete, kui ettevõtja ja riigi vahelise andmete vahendajate, küsitluse tulemused näitasid nende töös virtuaalsete andmete suuremat kasutust, mis omakorda tähendab ettevõtetele nende halduskoormuse ja andmete esitamise viitaegade vähenemist. Samuti vähendab digitaliseerimine andmete sisestamisest tekkivaid vigu, paraneb andmetele ligipääsetavus ja aruannete edastamise kiirus. Samas nõuab digitaalsete lahenduste kasutus uute teadmiste ja oskuste omandamist ehk pidevat õppimist. Ettevõtetele tähendab see, et nende töötajate ja juhtide õppimisvõime võib olla üheks oluliseks väärtust ja majanduslikku edu kujundavaks ressursiks.
Kuivõrd olulised on rakendusliku iseloomuga teadustööd? Kertu Lääts leiab, et rakendusliku iseloomuga teadustööd annavad panuse mitte ainult üksikule ettevõttele ja organisatsioonile, vaid kindlasti kogu Eesti majandusele üldiselt. Ses osas on ülikoolid igati avatud rakenduslikele uuringutele ja teadustöödele, pakkudes ühelt poolt tudengitele lõputööde raames uurida ja kirjutada praktilise väärtusega töid ning on teisalt avatud ettevõtete ja organisatsioonidega koostöös nende huviteemade või probleemküsimuste teaduslike uuringute läbiviimiseks. Ühtlasi tähendab rakenduslikes uuringutes osalemine üliõpilaste jaoks lähivaadet praktikas toimuvasse, mis on reaalajamajanduse alla kuuluvate teemade arendused praktikas ja kuidas olulistele probleemkohtadele leida lahendusi kas ettevõtete või ka riigi vaatest. Siinkohal võiks tuua välja ühe reaalmajanduse alateemadest, millega majandusteaduskonnas on pidevalt tegeldud – prognoosimudelid, täpsemalt ettevõtete finantsilise ebaõnnestumise ehk maksejõuetuse hindamise erinevad mudelid. Seda nii Eesti ettevõtete maksejõulisuse osas üldiselt, kui ka kui ka riikide võrdluses erinevate ettevõtete karakteristikute põhjal. Selliseid mudeleid luuakse näiteks maksude tasumisega seonduvate andmete põhjal. Analoogsed uuringud võimaldavad krediidiasutustel ja teistel ettevõtetel luua erinevate andmepõhiseid prognoosimudeleid juhtimisotsustel alternatiivide hindamiseks ja laiemalt ka enda äriedu tugevdamiseks. Mõnes mõttes on tegemist maksejõulise või pankroti tõenäosuse hindamise teemade puhul juba traditsioonilise teemaga, mida on mudeldatud juba aastakümneid. Mida aga reaalaja andmed siin täiendavalt võimaldaksid? Lühidalt võib öelda, et reaalaja andmed võimaldavad prognoosimudelite kaasajastamist, mõjutades mudelite täpsust näiteks masinõppe, tehisintellekti abil.
Kertu Lääts toob välja, et tegelikult on reaalajaandmete kasutus, andmete vahetamisel ettevõtete ja riigi vahel, laiem põhimõtteline muutus ühiskonnas. Ajalooliselt on kujunenud ikkagi pigem nii, et analoogsed põhimõttelised muutused ühiskonnas võtavad oluliselt rohkem aega. Seda esmalt tehnoloogia ja infosüsteemide arendamiseks kuluvate mahukate investeeringute tõttu, kuid teisalt ei pruugi inimeste arusaamade nihkumine ja muutustega kohanemine toimuda väga lihtsalt. Muutustega kaasaminekut takistavad rahulolu olemasolevaga, soovi mitte riskida, uuendusi mitte katsetada ega ka sellest tulenevaid olulisi otsuseid mitte langetada. Seetõttu peab muutuste puhul arvestama, et kõik inimestega seonduv võib osutuda enam aeganõudvamaks kui pelgalt tehnilise lahenduse väljatöötamine. Ettevõtete jaoks sõltub muutuste kiirus nende äriprotsesse iseloomustavate andmete töötlemise ja kasutuse töörutiinidest. Kas ja kui kiirelt ollakse valmis paberite – meiliteel andmete jagamise suhtluselt üle minna digitaalsetele reaalaja andmete kasutusele. Takistuseks saab suuresti ikka töörutiinide jäikus ja inimeste poolne vastuseis muutusteks. Peab teadma, et kriitiliseks teguriks reaalaja andmete põhise käitumismudelile ülemineku võtmeks ei ole üksnes tehniline valmidus, vaid pigem on ettevõtetes töötavad inimesed.
Veel ühe olulise aspektina reaalajamajanduse kui ökosüsteemi toimimisel ei tohiks alahinnata inimeste teadmisi ja oskust andmed ettevõtte kasuks tööle panna. Oluline on mõista reaalaja andmete kasutuse võimalusi ja ulatust. Kas me räägime pelgalt andmete reaalajalist kasutust ettevõtte sees, et langetada andmetele tuginevaid otsuseid? Või on andmete kasutajate ring laiem ettevõttest väljaspool kas ettevõte-riik või ettevõte-ettevõte vaheline? Üks ülikoolide rollidest inimeste ettevalmistamisel erialade õpetamisel ongi ju teadmiste ja oskuste pagasi laiendamine. Kertu Lääts toob välja, et Tartu Ülikool püüab tagada paindlikke õppimise võimalusi lühemate õppimisaega nõudvate väikesemahuliste täiendkoolituste ehk mikrokraadide abil. Üheks näiteks on sel sügisel startinud andmepõhine riskide juhtimise ning hägusate andmete analüüs majanduses ja ärijuhtimises mikrokraadid, võimaldades paindlikult täiendada oma pädevusi nendes valdkondades.
Igal juhul väärivad reaalajamajanduse uurimistööd ja teadusartiklid laiemalt kajastust – uus teave mõjutab muudatuste jõudmist ettevõtlusse ning mõjutab ühtlasi riigi majandust suuremas pildis.
Seetõttu kutsub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nii lõputööde kui ka teadusartiklite kirjutajaid üles osalema reaalajamajanduse teaduspreemia konkursil. 2022. aasta konkursil osalemiseks on võimalik dokumente esitada 1. oktoobrini 2022.a. Dokumendid tuleb esitada e-posti aadressil info@mkm.ee, märkega "Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia konkurss".
Kertu Lääts
Tartu Ülikooli majandusarvestuse kaasprofessor
Maarja Mänd
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse projektijuht
Loe lähemalt: