Läänemere piirkonna üks edukamaid reaalajamajanduse arendajaid on Soome, kelle juhtpositsiooni seostatakse kõrge digitaalse jõudluse ja digitehnoloogia integreerimisega avalike teenustega. Eestile on Soome eeskujuks näiteks laialdase e-arvete kasutuse rakendamisel. Oma kogemusi Soome reaalajamajanduse arendamisel jagab Soome maksuameti arendusspetsialist Anttu Osanen.
Kuidas saavad reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus muuta Soome majandust ja igapäevaelu?
Muutus võib olla üsna põhjalik või minimaalne sõltuvalt ärisegmendist. Väiksematele ettevõtetele võib reaalajamajandus tähendada paremaid teenuseid ja rohkem aega põhitegevusele. Suurema ettevõtte või raamatupidaja jaoks võib see tähendada vähem aruandlust ja vähem manuaalset tööd aruandlusprotsessides. Olemuslikult on reaalajamajandus mõeldud selleks, et aidata ettevõtetel rohkem keskenduda oma põhitegevusele.
Andmekvaliteedi paranemine seostub teenuste mitmekesistamise ja kohandamisega, viies selleni, et teenuste osutamise mudel muutub efektiivsemaks ja arvestab sealjuures ettevõtete erinevate vajadustega.
Ettevõtete jaoks muutub tänu reaalajamajandusele efektiivsemaks ka finantsjuhtimine, kuna vajadus manuaalse töö ja aruandluse järele väheneb. Selline automatiseerimine vähendab mitte ainult operatiivkulusid, vaid soodustab ka täpsust, usaldusväärsust ja õigeaegsust aruandluses ja andmehalduses.
Reaalaja finantsandmed parandavad ettevõtte finantsseisu nähtavust, mis viib parema äritegevuse prognoositavuse ja tõhusama riskijuhtimiseni. Otsustajatele antakse täpseid ja õigeaegseid andmeid, hõlbustades informeeritud otsuste tegemist ja strateegilist planeerimist. Lisaks tugevdatakse ettevõtete konkurentsivõimet, kuna andmed liiguvad standardiseeritud vormingus, ja seda ka kaubanduspartneritega teistes riikides. Rahvusvaheline standardiseerimine soodustab globaalseid ärisuhteid, kaubanduse tõhusust ja piiriülest koostööd. Kui andmed on struktureeritud ja stardardiseeritud vormingutes, muutub nende analüüsimine, töötlemine ja kasutamine ühiskonna erinevate vajaduste jaoks lihtsamaks. Selline ühtlustatud andmete ökosüsteem pole mitte ainult ettevõtluse eelis, vaid soodustab ka paremat ühiskonna planeerimist, juhtimist ja avalike teenuste osutamist.
Millised on Soome reaalajamajanduse projekti peamised eesmärgid ja väljakutsed?
Meie eesmärk on hõlbustada igapäevaste äritehingute muutmist vaikimisi digitaalseks ja struktuurseks. Me püüame vähendada aruandluse koormust ja hõlbustada andmete jagamist erinevate osapoolte vahel vajalike nõusolekumehhanismidega. Peamised väljakutsed seisnevad programmi käigus välja töötatud mudelite laiendamises ja arengu jätkumises ka tulevikus. Programmi käigus loome vajalikud eeltingimused ja paneme aluse toimivale reaalajamajanduse ökosüsteemile Soomes.
Kuidas mõjutab reaalajamajandus Soome ettevõtteid ja nende konkurentsivõimet?
Reaalajamajandust on tunnistatud Soome ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt kriitiliseks eduteguriks ning see on seatud esikohale ka valitsusprogrammis. Tõhusama äri võimaldamine standardiseeritud dokumentide kaudu säästab tööjõudu ning hõlbustab andmete ja automatiseerimise kasutamist. Oluline on esile tõsta rahvusvahelist koostalitlusvõimet, mis lihtsustab äriprotsesse ja suurendab ettevõtete konkurentsivõimet globaalses mastaabis.
Kuidas tagatakse andmete turvalisus ja privaatsus reaalajamajanduse keskkonnas?
Meie tiimis on spetsiaalne infoturbe ja privaatsuse meeskond. See meeskond on pidevalt kaasatud erinevatesse töövoogudesse ja aitab meil ennetavalt lahendada võimalikke probleeme, mis võivad tekkida näiteks pilootprojektide puhul.
Kuidas on kodanikud ja ettevõtted kaasatud Soome reaalajamajanduse arengusse?
Me kaasame oma projektis pidevalt erinevaid sidusrühmi ja ettevõtteid. Siinkohal tuleb märkida, et meie projekti fookus on peamiselt suunatud B2B- ja B2G-suhtlusele, mitte individuaalsetele tarbijatele või füüsilistele isikutele. Meie peamised kaasamise viisid on ühised kontseptsioonikatsetused, piloodid ja töötoad. Meie projekti juhtrühma kuuluvad kõik olulised ärihuvirühmad Soomes.
Millised on teiste riikide kogemused, kes on juba rakendanud reaalajamajandust, ja mida on Soome neist õppinud?
Oleme uurinud mitme erineva riigi kogemusi erinevate reaalajamajanduse aspektidega nagu taksonoomia arendamine ja Peppol Authority. Oleme tuvastanud mõningaid ühiseid edufaktoreid ja püüame need oma töösse kaasata. Eriti põnevil oleme Eesti kogemustest taksonoomia arendamisel ja haldamisel, proovime neist õppida.