Andmepõhine aruandlus on innovatiivne reaalajamajanduse valdkond, mis võimaldab ettevõtetel riigile esitada vajalikku infot, olgu selleks siis raamatupidamiskirjed, statistikaandmed või keskkonnahoiuga seotud info "once only" ehk ühekordse printsiibi alusel ja standardiseeritud kujul. Andmepõhise aruandluse eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust.
Andmepõhisele aruandlusele üle minnes esitab ettevõtja vajalikud andmed kord kuus raamatupidamiskirjete plokina, mille alusel jõuab iga riigiasutuseni just sellele asutusele ette nähtud andmete komplekt. Kui andmed on saadetud, on ettevõte oma kohustuse täitnud ning aruandeid enam esitama ei pea.
Nii võimaldab andmepõhine aruandlus ettevõtjal tegeleda oma põhitööga, vähendades olulisel määral ettevõtja aja- ja rahakulu. Täna küsivad erinevad riigiasutused ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ning kõigi aruannete peale on üle 60 000 andmevälja, kus sageli esitatakse samasisulisi küsimusi. Riigi sihiks on tulevikus koguda nii vähe andmeid, kui võimalik ja just nii palju, kui vaja.
Sama murega on silmitsi ka teised maailma riigid. Finants- ja kestlikusaruannete andmete korrastamisel õnnestus Jaapanis vähendada küsitavad välja 90 protsendi võrra. Eesti kogemus palga- ja tööjõuandmetega viis samasuguste tulemusteni. Lisaks andmeväljade korrastamisele on andmepõhine aruandlus kiire ja täpne ning selle põhjal on võimalik teha kvaliteetsemaid otsuseid.
Austraalia maksuameti eestvedamisel hakati seal andmepõhisele aruandlusele üle minema juba 2010. aastal. Selle aasta juunis esitas pea 800 000 ettevõtet 11,4 miljoni töötaja palgaandmed maksuametile otse tarkvarast. Tänu andmepõhisele aruandlusele oli Austraalias lihtsam koroonakriisi ajal toetusi määrata.
Soome andmepõhise aruandluse projekt keskendub samuti finantsandmete masinloetavale edastamisele ja vastu võtmisele. Oluliseks nurgakiviks on sealjuures olnud e-arvete laialdane kasutuselevõtt. Tänu e-arvete kasutamisele väheneb veelgi vajadus andmeid tarkvarasse sisestada, sest andmed liiguvad koos arvega. See aitab kokku hoida tööaega ning vähendab vigade tekkimist võimalust.
Eesti visioon andmepõhisele aruandlusele üleminekul on veelgi laiem. Eesmärk on masinloetaval kujul esitada ka mittefinantsandmeid. Näiteks on andmepõhise aruandluse projektiga liitunud PRIA ning pilootprojektina hakkavad masinloetavad andmed liikuma ka e-põlluraamatusse.
Selleks aga, et kõik ladusalt toimiks, tuleb detailselt kirjeldada, analüüsida ja standardiseerida andmestikud, mida erinevad asutused aruandluse aluseks kasutavad. Et andmed saaksid ettevõtete majandustarkvaradest liikuda mugavalt riigiasutustele, on Eestis veel päris palju ära teha. Majandustarkvara pakkujad peavad olema valmis andmeid üle x-tee edastama ning riigiasutustel peab olemas olema võimekus masinloetavaid andmeid vastu võtta ja eesmärgipäraselt töödelda.
MKMi eestvedamisel on sel põhjusel avaliku sektori poole pealt loodud asutuste ülene andmepõhise aruandluse juhtrühm, kus projektis osalevad asutused vajalikud sammud läbi räägivad.
Samuti arutatakse muudatused läbi erasektoriga, sest andmepõhise aruandluse eesmärk on ettevõtjate halduskoormust vähendada. Seega peavad lahendused sobima nii ettevõtetele, kes andmeid esitavad, kui ka majandustarkvarade pakkujatele, kelle abil andmed liikuma hakkavad.
Selleks, et üleminek oleks võimalikult ladus, pakub riik erinevaid toetusmeetmeid ja koolitusi.
Tänavu sügisel oli ettevõtjatel võimalus taotleda toetust andmepõhise aruandluse eksperimentaalarenduse taotlusvoorust, mille eesmärk oli toetada läbi andmepõhisearuandluse arendamise tarkvara arendusi, mis lihtsustavad aruandluskohustuslastel andmete esitamist. Esimesed projektid valmivad 2024. aasta lõpus.