Reaalajamajanduse edendamisele loob olulist väärtust teadustegevus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagas juba teist aastat välja reaalajamajanduse edendamise teaduspreemiad ja premeeris kolme uurimistööd. 2022. aasta konkursile esitati kokku kaheksa teadustööd.
Sellest, missugune kasutegur on reaalajamajanduse teaduspreemia konkursil osalemisest, räägivad lähemalt 2022. aasta teaduspreemia võitjad Anna-Liisa Reinson (Tallinna Tehnikaülikool), Christman Roos (Tallinna Tehnikaülikool) ja Erli Tammert (Tallinna Tehnikakõrgkool).
Anna-Liisa Reinson - “Kindlustusnõuete menetlemise süsteemi analüüs ja kavandamine”, Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja Nadežda Furs. Preemia summas 2000 eurot.
Mida teaduspreemia konkurss ja selle võitmine teile andis?
Magistriõpingute algusest peale oli mulle väga oluline, et minu magistritöö oleks praktiline ja kasulik nii kasutajatele kui ka ettevõtetele, aidates lahendada teravat probleemi. Minu eesmärk oli, et töö ei jääks lihtsalt paberile, vaid saaks ka ellu viidud. Konkursivõit kinnitas, et minu valitud teema on hinnatud ka väljaspool ülikooli ning sellel on suur potentsiaal. See andis mulle kindlustunde teemaga edasi liikuda ning tõi kaasa uusi kontakte ettevõtete näol, kes olid huvitatud minu magistritöö lahendustest.
Mis teie teadustööst edasi on saanud?
Teadustöös kirjeldatavast kindlustusvaldkonna kahjukäsitluse IT-lahenduse realiseerimisest on veel vara rääkida, kuid töötan selle nimel, et selline infosüsteem ühel päeval just selles valdkonnas teoks saaks. Lisaks olen teadustöö põhjal välja töötamas kontseptuaalselt sarnast, kuid teise valdkonna infosüsteemi.
Mida on veel vaja, et töö leiaks võimalikult laia rakendust ja edasiarendust?
Esiteks on vaja kindlustusvaldkonna kahjukäsitluse teenusepakkujaid, kes väärtustavad kasutajate vajadusi ja soove ning oleksid huvitatud uurimistöö tulemuste läbivaatamisest. Lisaks peaks neil olema aega ja motivatsiooni osaleda kõigi või osade uurimistöö lahenduste elluviimises. Teine variant on leida investeeringud, et selline infosüsteem valmis arendada ja seda SaaS-teenusena müüa.
Christman Roos - “Reaalajamajanduse rakendusi: süsinikuheitme vähendamise sümpaatilise tagasisidesüsteemi kontseptuaalne raamistik”, Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja phd Veiko Lember. Preemia summas 2000 eurot.
Mida teaduspreemia konkurss ja selle võitmine teile andis?
Teaduspreemia konkurss andis hea võimaluse ja lisamotivatsiooni edasi arendada mõtte tasandil tekkinud nägemust, kuidas reaalajamajanduse aluspõhimõtted võiksid kaasa aidata ühe suurima ülemaailmse probleemi lahendamisele - CO2 vähendamisele. Mõnevõrra üllatavalt pakkus uurimus ka uut ajaloolist perspektiivi püüdlusest reaalajamajandust rakendada juba 1970. aastatel, kuigi mitte selle nimetuse all. Selge on see, et termin ise on palju noorem, kuid selle tunnustele vastavaid püüdlusi leiab palju varasemast ajast.
Mis teie teadustööst edasi on saanud?
Kuna teadustöö on magistritööna kirjutatud inglise keeles, siis hetkel ootab see tõlkimist eesti keelde. Seda selleks, et ühest küljest rikastada eestikeelset teaduskirjandust, aga ka selleks, et populariseerida laiemalt seda kontseptsiooni, mis võiks viia praktiliste lahendusteni. Hetkel napib aega ja ressurssi, et seda ise teha. Selle töö tulemusel tekkis rohkem ideid, kuidas saaks reaalajamajanduse põhimõtteid ja uurimuses esitatud 'elujõulise süsteemi mudelit' rakendada erinevate valdkondade või riikide tänapäevaste probleemide lahendamiseks.
Mida on veel vaja, et töö leiaks võimalikult laia rakendust ja edasiarendust?
Kindlasti oleks abi koostööst ja startup'i keeles 'pivotist' praktiliste lahenduste arendajatega. Hetkel näen konkreetset seost ja töös kirjeldatud süsteemi toimimise potentsiaali näiteks Euroopa Liidus arutlusel oleva süsiniku eemaldamise sertifitseerimisel (vt Certification of carbon removals – EU rules (europa.eu)). Ajendite vähesus ja suur rohepesurisk eeldavad, et lähitulevikus on vaja kasutusele võtta sellised süsteemid, mis aitaksid tõestada ja suurendada nende ettevõtete usaldusväärsust, kes praktiliselt tegelevad CO2 sidumise ja vähendamisega.
Erli Tammert - “Tellimusest tarneni protsesside kaardistamine, analüüs ja parendamine Mereväe näitel” Tallinna Tehnikakõrgkool, juhendaja Eduard Ševtšenko. Preemia summas 1500 eurot.
Mida teaduspreemia konkurss ja selle võitmine teile andis?
Enesekindlust ja arenguvõimalusi mitte-IT inimesena IT valdkonnas.
Mis teie teadustööst edasi on saanud?
Mitmed analüüsitud olukorrad said parenduse, osad ootavad suuremaid arendusi. Lisaks kasutatakse uurimustööd igapäevaselt, kuna tegevuste protsessid on hästi kaardistatud.
Mida on veel vaja, et töö leiaks võimalikult laia rakendust ja edasiarendust?
Ressurssi ja digitaalseid oskusi. Minul kui uurimistöö tegijal need puuduvad, kuid asutus saab töö alusel vajadustest hea ülevaate, et protsesside kvaliteeti tõsta.
Reaalajamajanduse teaduspreemiate eesmärk on ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest. Järgmine reaalajamajanduse teaduspreemia taotlusvoor on kavandatud avada 2023. aasta juunikuus. Jälgi konkursi uudiseid siit.