Majandusaasta aruanne on midagi, mida peavad esitama kõik ettevõtted ning igal aastal kulub selle töö peale tuhandeid töötunde. Kõik see peaks olema aga tunduvalt lihtsam, automaatsem ning võtma vähem aega ja vaeva.
2023. aastal valmis MKMi ning Tietoevery Estonia teostusel analüüs, mida aluseks võttes muutub nii majandusaasta aruande, kui teisi raamatupidamise andmeid kasutavate aruannete esitamine oluliselt lihtsamaks.
2020. aastal TalTechi läbi viidud ja Rahandusministeeriumi tellitud analüüsist selgub, et ligi neljandik Eesti ettevõtjatest jätab igal aastal majandusaasta aruande esitamata ning ligi 40 protsenti esitatud aastaaruannetest jõuavad Äriregistrisse pärast tähtaja hilinemisega. Olulise põhjusena on 2020. aasta analüüsis välja toodud, et majandusaasta aruannete koostamine on ajamahukas, keeruline ning tihtipeale puudub ettevõttel raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja.
Enamikel juhtudel koostatakse aruanne käsitsi andmete põhjal, mis on pärit ettevõtte äritarkvarast. Paljud andmed, mida majandusaasta aruande esitamiseks tarvis, on juba tarkvaras olemas. Ometi kulub igal aastal sadade inimeste tööaeg sellele, et neid andmeid kokku liita, koondada ja tõlgendada Suurt osa sellest tööst annab automatiseerida.
Täna kasutavad paljud ettevõtted majandustarkvara küll arvepidamiseks, kuid võimalik on seda senisest rohkem kasutada ka aruandluseks. Äriregistrisse on võimalik juba täna XBRL fail üles laadida, kuid seda võimalust kasutavad ettevõtted pigem vähe, sest majandustarkvaradel puudub võimekus XBRL faile luua. (XBRL on rahvusvaheline standard, mis on loodud ettevõtlusandmete vahendamiseks.)
Vähem vigu, vähem vääriti mõistmist
Andmepõhise majandusaasta aruande jaoks võib tulevikus andmeid andmeid esitada korra kuus. Kui saata ära igakuised maksuaruanded ja muud tehingud, mis majandustehinguid kajastavad, saab juurde panna ka majandusaasta aruande jaoks alusandmed. Nii saab korrata täidetud mitu aruandluskohustust ning sellisel juhul kaob vajadust eraldi majandusaasta aruannet esitada.
Majandusaasta aruanne võib hõlmata erinevaid perioode. Alates kuust kuni 18 kuuni. See on majandusaasta aruande eripära.
Nende ettevõtete jaoks, kes peavad Statistikaametile esitama ka EKOMARi , saavad lisaks majandusaasta aruande jaoks vajalikele kirjenditele masinloetavalt ära saata ka EKOMARi täitmiseks vajalikud andmed. Sama liigutusega saab teele panna ka käibemaksudeklaratsiooni ja tulu- ja sotsiaalmaksu lisade andmed.
Tulevikus hakkavad majandustehingute andmed ettevõtete äritarkvarast liikuma riigiasutuste poole XBRL GL standardi alusel. Analüüsi käigus vaadati läbi ka võimalus, et ettevõtted hakkavad edastama andmeid tehingupõhiselt, kuid see annaks liiga palju informatsiooni ettevõtte ärisaladuste kohta. Andmete koondamine igakuiselt vähendab taolist riski oluliselt.
Koostöö asutuste vahel
Selleks, et andmete edastus ka päriselt nii lihtsalt käiks ning kõik riigiasutused saaksid andmetest ühte moodi aru, on Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (mille alla käib Äriregister) koostöös valminud asutuste ülene taksonoomia. Ühine taksonoomia võimaldab andmete taaskasutust ehk eri asutused saavad kasutada samu alusandmeid.Aruande esitaja vaatenurgast väheneb riigile saadetav andmete hulk kuna ei küsita sama sisuga andmeid enam topelt ja erinevalt.
Ettevõtetelt küsitakse piisava detailsusega andmeid, mille põhjal oleks võimalik kõikide aruannete jaoks vajalikke andmevälju täita. Lisaks ühtsetele andmeväljadele on loodud ka reeglid andmete kontrolliks ja tagasisidestamiseks.
Riigiasutuste poole pealt on järgmine samm tehnilise vastuvõtu võimekuse loomine. Äritarkvarade poolelt on tarvis luua võimekus andmeid XBRL GL standardi alusel edastada. 2024. aastal katsetavad riigiasutused andmete vastu võtmist tarkvaradega, mis andnud teada oma soovist ja valmisolekust pilootprojektis osaleda.
Tutvu analüüsi lõpparuandega: