Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis ettevõtete seas läbi reaalajamajanduse teadlikkuse küsitluse. Lõviosa vastanud ettevõtetest on reaalajamajandusest teadlikud ning näevad reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu puhul suurimat kasu aja- ja raha kokkuhoius.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis ettevõtete seas läbi reaalajamajanduse teadlikkuse küsitluse, millele vastas 78 ettevõtet, 47 nendest vastustest vastas küsitluse lõpuni. Küsitluse eesmärk oli uurida ettevõtete teadlikkust reaalajamajandusest ning valmisolekut pakutavaid lahendusi kasutusele võtta.
2023. aastal küsitletutest on tervelt 89 protsenti vastajatest kuulnud reaalajamajandusest. 45 protsenti vastajatest on ka veel lisaks kursis reaalajamajanduse põhimõtetega.
59 protsenti ettevõtetest on valmis nii vastu võtma kui ka saatma masinloetaval kujul algandmeid. See on eelduseks reaalajamajanduse pakutavate võimaluste kasutamiseks.
Vastajate hinnangul on suurim võit andmete reaalajas edastamisel:
- Aja ja raha kokkuhoid seni käsitsi tehtud haldus- ja tugitegevuste automatiseerimisest (78.72%)
- Aruandluskohustuse täitmine muutub lihtsamaks (65,96%)
- Reaalajas info omamine ettevõtte paremaks riskijuhtimiseks ja prognoosideks (53.19%)
- Ettevõtte protsesside digitaliseerituse kasv (38.3%)
- Kulutõhusus (38.3%).
E-arved
Üheks reaalajamajanduse nurgakiviks on e-arved ja nende laialdane kasutuselevõtt. Küsimustikule vastajate osas leidsid 30 protsenti vastanutest, et e-arved peaksid olema Eesti ettevõtete vahelises suhtluses kohustuslikud. 13 protsenti vastas, et e-arved peaksid saama kohustuslikuks tulevikus.
Vastajate hulgast nähakse kõige suuremat kasu e-arvetest aja kokkuhoidu (57% vastanutest) ja inimressursi kokkuhoidu (55% vastanutest).
E-arveid kasutab küsimustikule vastanud ettevõtjatest kas pidevalt või osaliselt 79 protsenti ettevõtjatest. Küsitlusele vastanute seas on e-arved laialdaselt kasutusel. 2021. aastal Ernst and Youngi läbi viidud uuringust selgus, et Eestis saadetakse ja võetakse vastu igal aastal ligikaudu 65-75 miljonit arvet, millest hinnanguliselt 45 protsenti on e-arved.
Takistusena, miks täielikult ei ole e-arvetele üle mindud toodi välja näiteks, et teenusepakkuja ei toeta e-arvete saatmist või kliendid ning koostööpartnerid ei soovi e-arveid saada.
Reaalajas andmevahetus
59 protsenti küsitletud ettevõtetest soovib reaalajas ja automaatset andmete liikumist Statistikaametile ning 64 protsenti Maksu- ja Tolliametile. Vastajad, kes ei soovi andmeid Maksu- ja Tolliametile automaatselt edastada, näevad ühe takistusena vajadust andmeid parandada. Statistikaametile reaalajas andmete edastuse puhul võib takistuseks saada suur andmemaht.
Automaatses andmevahetuses peetakse olulisimateks kasuteguriteks aja ja raha kokkuhoidu, kulutõhusust ja aruandluskohustuse lihtsust. 57 protsenti ettevõtetest soovivad majandusaasta aruande koostamist reaalajas ja automaatselt.
57 vastajatest soovib tulevikus majandusaasta aruande koostamist automaatselt ja reaalajas. Samas oli ka vastajaid, kes oli taolise lahenduse võimalikkuse osas kahtlevad, kuna aruandel on palju erisusi ning see teeb automaatse esitamise keeruliseks. Kogu protsessi automatiseerimisega kaasneks aga suur investeeringukulu.
Üldiselt mõistetakse reaalajamajanduse kasulikkust ja väärtust, mida see võib luua ettevõttele suhtluses riigiga ning ettevõtte aruandluse parendamiseks. Samas ollakse pisut skeptilised reaalajas maksustamise ning andmete esitamise üle riigile. Murekohana toodi välja lahenduste rakendamise kulukuse ning andmelekete oht.
Takistused reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtuks
Suurima takistustena reaalajamajandusele üleminekul toodi välja probleeme süsteemi tehnilise toimimisega. Seda pidas võimalikuks kitsaskohaks 55 protsenti vastanutest. 53 protsenti vastanutest tõid takistusena välja ka võimalikud andmelekked ja andmete turvalisusega seotud küsimused. 51 protsenti vastanutest leidis, et takistuseks võib saada ettevõtete vähene digivalmidus ja digivõimekus .
Vastanute seas oli ka ettevõtteid, kes reaalajamajanduse lahendustega kaasnevaid riske ei näe. Ettevõtjate vaates, kes riske välja tõid, nägid lisaks andmete tõendamise keerukusele ka liiga suuri kulusid. Probleemkohana toodi korduvalt välja ka tehnilist valmisolekut, siia alla kuulub näiteks internetiühenduse ebastabiilsus ja ettevõtete madal digitaliseeritus. Vastanud juhtisid korduvalt tähelepanu ka andmete turvalisuse küsimusele.
Kõige rohkem vastas küsitlusele info ja side valdkonna ettevõtjaid. Ettevõtte suuruste osas oli kõige rohkem vastajaid (45%) mikroettevõtjate osas. Kõige rohkem vastas küsimustikule ettevõtte tegevjuht (36%) või ettevõtte osanik (27%). Muu ametikohaga töötajaid oli 15% vastajatest.
Reaalaja majanduse ehitusblokid
5 enim välja toodud reaalajamajanduse ehitusplokki on vastuste kohaselt:
- E-arved (91%),
- E-saatelehed (79%),
- E-kviitung (74%),
- Aruandlus 3.0 (74%)
- Majandustehingute automaatne kajastamine ettevõtte raamatupidamises (72%).
Tutvu küsitluse tulemustega lähemalt siin.