Osalesime veebruaris e- Invoicing Exchange Summitil ning tutvustasime reaalajamajandust, andmemajanduse võimalusi ja Eesti kogemusi e-arvete kasutamisel.
Värvikaks tegi sündmuse asjaolu, et see toimus Dubais ja osalejaid oli 23 riigist, sealhulgas olid esindatud mitmed Kesk-Aasia riigid. Seega oli konverents kultuuriliselt väga mitmekülgne. Sõltumata aga riigist või kultuurilisest erinevusest, on põhilised sõlmküsimused, näiteks kuidas motiveerida ettevõtjaid digilahendusi kasutusele võtma, kuidas abistada neid teekaartide loomisel, millist väärtust digilahendused loovad, kes ettevõtte tehingu andmeid näevad, ikkagi samad. Erisused tulevad aga välja lahendustes.
Sirli Heinsoo ettekanne reaalajamajandusest, ettevõtlusandmete kasutamise potentsiaalist ja e-arvete rakendamisest alusandmetena aruandluse ja muude ettevõtlustoimingute jaoks tekitas auditooriumis suurt huvi ja kõlapinda. Reaalajamajanduses rõhutame tihti, et riik võiks küsida andmeid võimalikult vähe, asutused võiksid ettevõtlusandmeid omavahel vahetada ja näha üksnes neid andmeid, mida neil parasjagu tarvis. E-arvete puhul näiteks vaid tehingu osapooli ja summat, kuid mitte tehingu sisu. Samuti viskasime õhku küsimuse, et ehk ei räägi me lähitulevikus enam arve andmetest, vaid lihtsalt tehingu andmetest kui osast suures jadas, sest ka ettevõtja jaoks on arve lihtsalt üks sündmus, millele on eelnenud näiteks toote tootmine, tellimus, transport ja millele järgnevad teised sündmused, nagu näiteks erinevad deklaratsioonid. Seega meie laiem eesmärk ja pingutus ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamise suunal viis andmete kasutamise suuremasse konteksti. Väga üllatavalt mõjus ka asjaolu, et meie käibemaksulõhe on Euroopa Liidu üks madalamatest (1,4% 2023 aastal).
Rahvusvaheliselt näeme, et meile on oluline oma kogemusi jagada ja ka teistelt õppida. Näiteks ühe nutika lahendusena kuulsime Dubai Rahandusministeeriumi esindaja käest, et ettevõtte alustamisel pakuvad nad ettevõtjatele infot vajalike pakettide kohta. Nii, nagu valid ettevõtja endale algatuseks mobiilioperaatori, võiks ta sarnaselt sellele juba valida ka e-arvelduste pakkuja. Samuti rõhutati, et oluline on ettevõtjaid toetada muudatuste juhtimisel, sest digitaliseerimine hõlmab suuri muutusi protsessides, suhetes koostööpartneritega ja ettevõtte personalitöös. Ka suurem eesmärk - tulevikukindla strateegia loomine, teekaartide koostamine - loob usaldusväärsust ja võib aidata kaasa investeeringute suurenemisele.
Diskussioone jätkus mitmeks päevaks ja neist johtuvalt tekkis korraldajatega idee planeerida 2024. aasta sügisel Prahas toimuvale Summitile pikemat esitlust, paneeldiskussiooni või muud elavamat formaati koostöös teiste Eesti avaliku sektori asutustega.
Lähemalt toimunud ürituse kohta näeb siit.
Visiidi vältel kohtusime ka Dubai Kaubandus- ja tööstuskojaga, et vahetada kogemusi ettevõtete digitaliseerimise toetamisel.
Dubai on rahvusvaheline ärikeskkond, kus üle 80% on välistööjõudu ja ärisuhete loomisel on kõige olulisem väärtus usaldus. Ka digitaliseerimises nägid nad võimalusi, kuidas rahvusvahelist ärikeskkonda luua ja usaldust suurendada. Jagasime nendega mitmeid olulisemaid analüüsitöid ja materjale andmepõhisest aruandlusest, KYC ja ettevõtete elujõulisuse indeksi kohta. Samuti proovime võimalusel teha lisakohtumist sealsete ministeeriumide esindajatega, et vahetada kogemusi digitaliseerimise väljakutsete ja lahenduste osas.
Kokkuvõtvalt eristus Eesti oma mõttemaailma ja lahenduste poolest, mis pakkusid palju huvi ning kõneainet.