Skip to main content

„Tunne oma klienti“ andmevahetusteenus

Tunne oma klienti või lihtsalt KYC (inglise keeles know your customer, Eestis kasutusel ka lühendiga TOK) on protsess, mille abil juriidilised isikud (ehk kohustatud isikud) kontrollivad oma klientide ja äripartnerite isikusamasust ja hindavad nende sobivust ärisuhtega ning selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riskid. 

Mis on KYC?

Tunne oma klienti või lihtsalt KYC (ing.k know your customer, Eestis kasutusel ka lühendiga TOK) on protsess, mille abil juriidilised isikud (ehk kohustatud isikud) kontrollivad oma klientide ja äripartnerite isikusamasust ja hindavad nende sobivust ärisuhtega ning selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riskid. 

KYC käigus kohustatud isikud teostavad kliendisuhte hoolsusmeetmete, sealhulgas isiku, tegelike kasusaajate, ärisuhte eesmärgi ja olemuse ning riskitegurite kontrollimist, mis nõuavad kliendisuhtes tõhustatud hoolsusmeetmete kasutamist (riikliku taustaga isik, tehingud, sanktsioonid) eesmärgiga järgida rahapesuvastaseid (AML) ning terrorismivastase võitlusega (CFT) seonduvaid seaduseid ja regulatsioone.

KYC eesmärk on leida, kõrvaldada ja võidelda rahapesu, korruptsiooni ja terrorismi otsese või kaudse rahastamise vastu ning takistada ja piirata koostööd riikide või organisatsioonidega, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid.

Eestis on hinnanguliselt 10 000 ettevõtet, kes peavad nii oma uute kui ka vanade klientide osas regulaarselt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske hindama ning KYC-d läbi viima. Isikute ring, kes peavad KYC-d teostama on lai - pangad, finantsasutused, kindlustusandjad, virtuaalraha ja digitaalsete maksete asutused, notarid, advokaadid, audiitorid, raamatupidajad jne.

 

KYC teostamine Eestis täna

Täna teostavad kohustatud isikud KYC protseduure igaüks omal moel. Puudub ühesugune lähenemine ja standard. Samu andmeid kogutakse üha uuesti ja uuesti, palju andmeid kogutakse paberkandjatel ning saadud andmed ei ole masinloetavad. Riik omab suurema osa neist andmetest, mida oleks KYC teostamiseks vaja, kuid need andmed pole juurdepääsetavad.

Iga inimene ja ettevõtte puutub KYC-ga kokku näiteks pangakonto avamisel, notaris tehingu tegemisel, liisinguga kauba ostmisel, veebi vahendusel rahaülekannete teostamisel, kindlustuslepingu sõlmimisel, sularahas suures ulatuses maksmisel, kinnisvara ostmisel-müümisel jm. 

Tavapäraselt tuleb KYC läbiviimiseks täita küsimustik, tihti nõutakse juurde ka teatud dokumentide ja tõendite esitamist. Seejärel kohustatud isik analüüsib saadud andmeid, kogub täiendavaid andmeid juurde, võrdleb andmeid ja võimalik, et sisestab lisaandmeid ka oma andmebaasi. Tegelikkuses aga enamus andmeid on juba erinevates riiklikes registrites ja andmebaasides olemas ning kui need andmed teha KYC eesmärgil kättesaadavaks, puuduks vajadus isikutelt lisaandmeid ja lisadokumente küsida. Finantseerimisasutused on öelnud, et tänasel hetkel kulutavad nad aastas miljoneid eurosid ainuüksi KYC andmete kogumisele ja sisestamisele.

 

KYC andmevahetusteenus

Eesti.ee teabeväravas luuakse KYC profiil (API päring), mille kaudu kogutakse isiku KYC profiili kohased vajalikud andmed automaatselt reaalajas erinevatest riiklikest (tulevikus ka muudest) andmebaasidest. Päringu tegemise fakt logitakse kuid päringu sisu ei salvestata. Igakordselt käivitatakse päring uuesti.

Isik identifitseerib ennast eesti.ee portaalis ja seejärel käivitab enda kohta KYC päringu. Päringu vastus väljastatakse nii PDF kui masinloetaval kujul ja varustatakse ajatempliga. Seejärel isik ise otsustab kellele ta need andmed edastab. Lisaks eeltoodule arendatakse RIA nõusolekuteenuse põhjal ka võimalus KYC andmeid pärida kohustatud isikul otse, kui andmesubjekt on selleks vastava nõusoleku andnud. Isik saab ise jälgida kellega ta on andmeid jaganud ja alati oma andmejagamise nõusoleku tagasi võtta.

 

KYC andmevahetusteenuse mõjud

KYC andmevahetusteenusega mõjutame Eesti ettevõtluskeskkonna andmetega seonduvate protsesside võimekust ja võimaluste muutust.

See muutus toob kaasa võimaluse ja motivatsiooni digitaliseerida ning muuta seeläbi inimtööjõuvabaks ja optimeeritumaks paljudes teistes sektorites toimuvad protsessid. Alustades finantssektorist, on võimalik mõjutada korraga kiiremini suurt hulka tavalisi inimesi kui ka suurt osa avaliku sektori esindajaid. Lahendades esimesena ära ühe tuntava ja olulise probleemi sellises valdkonnas, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, on samal ajal võimalik rakendada sama või väiksemat osa juba väljatöötatud protsessist teistes sektorites.

Samuti saab Eestis välja töötatud lahendust eksportida nö juba toimiva ja tõestatud parima praktikana, seda eelkõige naaberriikides, seejärel Põhjamaades ja kogu EuroopasEeltoodu annab meie ettevõtetele eelise liikuda olemasolevate digitaliseeritud protsessidega eksporditurule ja samuti töötada välja uusi teenuseid ning tehnoloogilisi lahendusi andmetega seotud protsesside kiiremaks juurutamiseks või nende põhjal uue äri loomiseks mitmetes erinevates sektorites. 

 

 




The KYC flow from within the Eesti.ee system

The KYC flow as a microservice from within the Eesti.ee system

 

 

 

Ajakava

2022-2023

Eelarve

TBA