Riiklikes andmekogudes ja registrites olevate andmete ning nende masinloetava väljastamise võimekuse analüüs

Pidades silmas asjaolu, et uute tulevikuteenuste jaoks ei pruugi praegu olemasolevate andmete masinloetavus olla rahuldav, esitab analüüs põhjendatud ulatuses ajakava ja ettepanekud andmete masinloetava kättesaadavuse tagamiseks. Viimast toetab omakorda analüüsi teise tulemina loodud metoodika, mis annab protseduurilisi suuniseid, kuidas minna üle automatiseeritud ja masinloetavale andmevahetusele nii riigi ja erasektori vahel kui ka riigiasutuste endi vahel.

Ulatuslik kvantitatiivne analüüs tõendas suure nõudluse olemasolu ja näitas ära konkreetsed digiteerimise vajadused avalikku sektorit ja ettevõtteid ühendavates majandussuhetes. Sellelaadne digiteerimine toetuks riigi käes olevatele andmetele ning riigi kõrgele digitaalsele võimekusele. Analüüsis rakendatud kliendikeskne teenusedisaini lähenemine tõi välja, et teenuse tarbija jaoks mugavalt ja loogiliselt kättesaadav digitaalne infrastruktuur ei pruugi olla sama loogilise või lihtsa ülesehitusega haldusaladega opereeriva riigi infosüsteemi vaates. Seetõttu nõuaks mõnede kliendikesksest analüüsist selgunud ärivajaduste teenusteks kujundamine asjakohaste teenusekomponentide ja andmekogude vahelist integratsiooni, mille saavutamiseks tuleb tavapärases, sajandivahetusest pärit X-tee teenusearhitektuuris teha vajalikke kohendusi. 

Integratsioonivajaduse näiteks on ettevõtete kehtivate lubade ja teatiste kättesaadavus ühe teenusena, mis hõlmab regulatiivseid lube, st tervishoius, hariduses, kaubanduses ja tollis, põllumajanduses, ehituses ning erinevates reguleeritud teenustes kasutuses olevaid lube. Selliselt integreeritud teenus on ühtlasi erinevate ärisuhete tugiteenus (enabler), mis sarnaselt usaldusteenusega lubaks teiste sellelaadsete tugiteenuste tehingute automatiseerimist. Enabler-teenused, mille hulka kuuluvad tänaseks juba mõnel pool äratundmist tekitav eraisiku, aga ka ettevõtte nõusolekuteenus, muutuksid tulevikus paljude digitaalsete lahenduste kohustuslikeks komponentideks.

Masinloetavuse puudumine ei ole ainsaks oluliseks takistuseks digitaalse ühiskonna arendamisel. Kiire arendusprotsessi takistuseks on puudulik andmehaldus arenduse eest vastutavas organisatsioonis, seetõttu pakub käesolev analüüs välja ka riigisektorile kohandatud ja lihtsustatud metoodika andmehalduse küpsuse hindamiseks.

Analüüsi käigus selgus, et ülevaade andmekogudes ja registrites olevatest andmetest ei ole täielik, mis takistab edukalt rakendada andmete jagamisest ja kasutamisest tekkivaid võimalusi. Andmete jagamine võimaldab andmeid rikastada, saada väärtuslikku teavet ning elimineerida dubleerivaid andmeid. Andmevahetuseks vajalikku teenustaristut on riigi poolt järjepidevalt arendatud, aga jätkuvalt on esil organisatoorsed, õiguslikud ja semantilised probleemid.

Reaalajamajanduse paradigma vaates ei piirdu riigi roll vaid andmete kättesaadavuse, masinloetavuse ja andmehalduse parandamise ning teiste ettevalmistustega. Olgugi, et käesolevas analüüsis läbiviidud mittevalitsussektori küsitlus näitas suurt huvi digiteerimise ja asjakohase riigipoolse toe – eeskätt valmisarenduste – vastu, näitas see erasektori keskmise ettevõtte ühtlaselt kesist arusaama riigi infosüsteemist ja teenustest, eriti aga andmetest, samuti õiguslikust raamistikust.