Andmepõhine aruandlus
Andmepõhine aruandlus on üks olulisemaid reaalajamajanduse valdkondi, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel arendatakse.
Täna on ettevõtete aruandluskohustus paraku liiga suur. Erinevad riigiasutused küsivad ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ning kõigi aruannete peale on üle 60 000 andmevälja. Arvukate aruannete täitmine on ettevõtja jaoks aja- ja rahakulu. 2020. aastal läbi viidud uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste kasutamine aitaks Eestis aastas kokku hoida üle 14 miljoni töötunni, mis on 7000 inimese täistööaeg. Rahaline kokkuhoid reaalajamajanduse lahendustest oleks aastas koguni 200 miljonit eurot.
Võimalusi aruandlust kiiremaks ja mugavamaks teha on tohutult. Aruandlus 3.0 projekti raames korrastasid Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, ning Eesti Pank üheskoos tööjõuaruandlust. Selle töö tulemusel jäi enam kui 400 andmeväljast lõpuks alles vaid 32. See näitab, kui palju saaks ettevõtete halduskoormust vähendada, kui ära korrastada kõik need enam kui 400 aruannet, mida riik täna ettevõtjalt küsib.
Lisaks sellele, et andmepõhise aruandluse töö tulemusena jääb andmevälju vähemaks, muutub ka nende täitmine lihtsamaks. Kõik aruandluses vajalik pannakse üks kord kirja koos tehinguandmetega ettevõtte majandustarkvarasse. Majandustarkvarast saab andmeid hiljem automaatselt ja korduvalt aruandluskohustuse täitmiseks koondada ja õige riigiasutusega jagada.
Selleks, et kõik ladusalt toimiks, tuleb detailselt kirjeldada, analüüsida ja standardiseerida andmestikud ehk andmekoosseisud, mida erinevad asutused aruandluse aluseks kasutavad. Eesmärk on koguda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Riiklikel andmekogudel on olemas andmekirjeldused, kuid need on liiga üldised selleks, et saada aru, milliseid muutujaid või andmeelemente on võimalik andmekogust kaasata.
Selleks, et andmed saaksid ettevõtete majandustarkvaradest liikuda mugavalt riigiasutustele, on veel päris palju ära teha. Majandustarkvara pakkujad peavad olema valmis andmeid üle x-tee edastama ning riigiasutustel peab olemas olema võimekus masinloetavaid andmeid vastu võtta ja eesmärgipäraselt töödelda.
Avaliku sektori poole pealt on selleks loodud asutuste ülene andmepõhise aruandluse juhtrühm, kus projektis osalevad asutused vajalikud sammud läbi räägivad. Kui sarnasel teemal küsivad andmeid mitu riigiasutust, peavad kõik muudatusteks valmis olema.
Samuti arutatakse muudatused läbi erasektoriga, sest andmepõhise aruandluse eesmärk on ettevõtjate halduskoormust vähendada. Seega peavad lahendused sobima nii ettevõtetele, kes andmeid esitavad, kui ka majandustarkvarade pakkujatele, kelle abil andmed liikuma hakkavad.
Paljud majandustarkvara pakkujad on juba valmis ettevõtete andmeid mugavamalt riigile edastama, kui avaliku sektori poolt on selleks loodud vastuvõtuvõimekus. Koostöö ettevõtjatega jätkub ning selleks, et üleminek oleks võimalikult ladus, on loomisel ka erinevad toetusmeetmed.
Andmepõhise aruandluse juhtrühma liikmed
Uudised ja artiklid andmepõhisest aruandlusest
Andmepõhise aruandluse infopäev tarkvaraarendajatele 27. märtsil 2023
Teenusedisain avalikus sektoris aitab leida võimalusi riikliku aruandluse hõlbustamiseks
MKM viis ettevõtjate seas läbi uuringu andmepõhise aruandluse kasutajamugavuse parandamiseks
Arendamisel on lahendus, mis võimaldab automatiseerida majandusaasta aruande koostamist ja edastamist Äriregistrile
Raudtee valdkond jõuab reaalajamajandusse
Kontakt: adele.johanson@mkm.ee
Taksonoomia
Mis on andmepõhine aruandlus?
Andmepõhine aruandlus on tehniliste lahenduste süsteem, kus ettevõtjad ei pea riigile esitama aruandeid vaid võivad oma majandustarkvarast välja saata agregeeritud andmeid.
Mis on taksonoomia?
Andmepõhises aruandluses tähendab taksonoomia klassifikaatorite süsteemi, mis aitab korrastada ja liigitada erinevaid andmeid.
